Paul Harris

Paul Harris ja Rotary ajalugu

Paljud aatelised ühendused sünnivad üheainsa inimese mõttest ning laienevad hiljem üleriigilisteks ja vähehaaval isegi ülemaailmseteks organisatsioonideks. Sageli sünnivad nad isiklikest vajadustest nagu sai alguse rotary-liikuminegi.

Paul Harris (sündinud 19.04.1868), kes oli veetnud oma lapsepõlve peamiselt Ameerika Ühendriikide mägise Vermonti osariigi külas, igatses pärast juristiks saamist ja Chicagosse kolimist enda ümber ühesuguse hingelaadiga inimesi. Kontrast oli tohutu, ta oli kasvanud mäestikuoru külas, kus naaber tundis teist naabrit, kõik olid valmis üksteist aitama ja kogu ümbritsev keskkond oli tuttav ja turvaline. Harris tundis suurlinna pigistuses põletavat puudust sõpradest ning nägi räigena enda ümber valitsevat egoismi ja saamahimu.

Paul Harris jutustab:” Mõtlesin, miks ei võiks ka suures Chicagos olla sõprust, mis põhineks ideel, et koondataks mehi paljudelt erinevatelt kutsealadelt, mille esindajad – ilma poliitiliste ja usuliste tõekspidamiste loodud piiranguteta – võiksid olla isekeskis sallivad üksteise arvamuste suhtes. Ma ei tegutsenud siiski kohe, möödusid kuud ja aastadki.”

Chicagost sai alaliselt Paul Harrise kodulinn. Sinna saabus ta 28-aastase noormehena, seal ta ka peaaegu 79-aastaselt suri. Selle kahe verstaposti vahele jäänud enam kui 50 aastasse mahub palju sellist, millest ta ei osanud isegi unistada.

Sünnib esimene rotary-klubi
1905. aasta 23. veebruaril kutsus 37-aastane Paul Harris kokku kolm sõpra, noort ärimeest ja esitas neile idee asutada väike ühendus või selts, mille eesmärgiks oleks edendada sõprust ja arendada liikmetevahelist koostööd. Kõik olid nõus, nii valusalt tundsid nemadki sellise ühenduse vajadust. Kohal olid söekaupmees Silvester Schiele, kaevandusinsener Gustavus E. Loehr, rätsepatöökoja omanik Hiram E. Shorey ja Paul Harris. Koosolek peeti ja ühendus asutati Schiele büroos Chicagos, Illinoisi osariigis.

Neli noort ettevõtjat, kes tegutsesid erinevates ärivaldkondades ja tunnistasid erinevat usku, asutasid ühenduse, mille eesmärgiks oli sõpruse, vendluse ja omavahelise abistamise edendamine. Kolmandal kogunemiskorral andsid nad Paul Harrise ettepanekul oma klubile nimeks ROTARY CLUB. Nimetus “rotary” (ringlev) johtus alguses kasutusele võetud moodusest koguneda kordamööda iga klubiliikme töökohas. Esimese rotary-klubi presidendiks valiti Paul Harrise ettepanekul Silvester Schiele, Paul Harris ise sai alles klubi kolmandaks presidendiks. Klubi kujunes heaks läbilõikeks linna ettevõtjate ringkonnast. Iga liige esindas oma kutseala ja pidas suureks auks osaleda klubi tegevuses. Uue klubi liikmeskond kasvas kiiresti ning kogunemine liikmete töökohtades muutus ebamugavaks. Klubi hakkas pidama oma koosolekuid ühendatuna õhtusöökidega, hiljem muutusid koosolekud iganädalasteks lõunateks. Chicago Rotary-klubi motoks oli alguses “Fellowship and exchange of business”.

Rotary laieneb

Paul Harris ja tema esimesed rotary-vennad ei osanud unistada ühiskonda teeniva organisatsiooni asutamisest või seda kavandada. Neile endilegi oli üllatav näha rotary-idee levimist ja kasvamist nii kiiresti, et juba kuue aasta pärast, 1911. aastal asutati esimesed rotary-klubid väljapoole Ameerika Ühendriike, alguses Kanadasse, seejärel Iirimaale ja Inglismaale. Enne seda tegutses USA erinevates nurkades juba 16 rotary-klubi, mis 1910.aastal moodustasid Rotary-klubide Rahvusliku Liidu, mis kahe aasta pärast Duluthi konverentsil muudeti Rotary-klubide Rahvusvaheliseks Liiduks (1922. aastal sai praeguse nimekuju Rotary International). Samal aastal hakkas ilmuma ka rahvusvaheline ajakiri “The Rotarian”.

Esimene mandri-Euroopa klubi asutati 1921. aastal Madriidis ja järgmine alles aasta pärast Kopenhaagenis. 1926. aastal - mil ka Stockholm sai oma esimese klubi – tegutses maailmas juba üle 2000 rotary-klubi. 1927. aastal asutati esimene rotary-klubi Helsingis. Vähehaaval levis rotary-liikumine kõikidesse maailma nurkadesse, kusjuures Paul Harris jõudis oma elu jooksul neid igal pool külastada. 1932. aastal külastas ta Eestit ja Soomet. Oma reisidel rõhutas ta iga üksiku rotary-klubi, omavahelise sallivuse ja ühiskonna teenimise tähtsust. Oma märkmetes ta tõdes: ”Sõprus on nurgakivi, millele Rotary ehitati, sallivus on sideaine, mis hoiab seda koos. Igas rotary-klubis on piisavalt aatomienergiat, mis võiks selle tuhandeteks tükkideks lõhkuda, kui seal ei oleks sallivuse vaimu”.

Paul Harris elas 79-aastaseks. Kui ta 1947. aastal suri, tegutses Rotary juba üle 80 riigis ja klubide koguarv oli ligi 7000 ning neis oli ligi 300 000 liiget. Vähestele inimestele on antud võimalus näha oma külvatut kandmas nii hiiglaslikku saaki. Ei ole palju inimesi, kellele oleks oma eluajal langenud osaks nii laiaulatusliku, ülemaailmse sõpruskonna austus ja lugupidamine nagu Paul Harrisele, kes oma surivoodil tõdes:
"Kui mees istutab kevadel õrna puutaime, ei või ta olla kindel, et sellest kasvab uhke puu. Ta võib ainult soovida talle kosutavat vihma ja mahedat päikesepaistet ja saatuse sõbralikku naeratust. Kui ta märkab esimesi pungi, tohib ta hakata unis¬tama puu lopsakast varjust.
Rotary algus ei olnud kuigivõrd tähelepanuväärne. Noored ärimehed, kes olid enamasti pärit maalt, tulid minu kutsel kokku. Linnaeluga kohanematud, kogunesime aitamaks üksteist ja pakkumaks vastastikku oma sõprust. Olime olnud üksildased ja leidsime rohu üksinduse vastu".

Levimine üle kogu maailma

1905 - Paul Harris asutas esimese klubi Chicagos
1910 - Peeti esimene konvent Chicagos. Klubisid oli siis 16 ja nende liikmete arv kokku 1500. Asutati esimene klubi väljapoole USA-d: Winnipegi, Kanadasse.
1911 - Asutati esimesed klubid väljaspool Põhja-Ameerikat: Dublinis, Londonis ja Belfastis. Ilmuma hakkas ajakiri “The Rotarian”. Klubisid oli 28, liikmeid umbes 2500.
1912 - Asutati Rotary-klubide Rahvusvaheline Liit.
1914 - Kinnitati ametlik rotary-lipp. Klubisid oli 123, liikmeid u. 15000.
1916 - Havannas, Kuubas asutati esimene rotary-klubi mitte-ingliskeelses riigis.
1917 - Asutati annetusfond, millest tuli Rotary Fondi eelkäija.
1918 - Uruguais asutati Lõuna-Ameerika esimene rotary-klubi.
1919 - Manilas asutati Aasia esimene Rotary-klubi.
1920 - Madridis asutati Mandri-Euroopa esimene klubi. Uusi klubisid loodi Buenos Airesesse, Kalkuttasse ja Šanghaisse. Klubisid oli 530, liikmeid u. 45 000.
1921 - Johannesburgis asutati Aafrika esimene klubi ja Melbourne’is esimene Austraalia klubi.
1924 - Klubisid oli 1796, liikmeid 101 700. Uued rotary-maad olid Jaapan, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Holland, Šveits, Itaalia, Tšiili ja Guatemaala.
1925 - Loodi Rotary Internationali büroo Zürichis
1926 - Asutati esimesed rotary-klubid Rootsis
1927 - Asutati esimesed rotary-klubid Soomes.
1930 - Klubisid oli 3962, liikmeid 144 000. Uued rotary-maad olid Austria, Portugal, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Tšehhoslovakkia, Eesti, Jugoslaaavia ja Rumeenia.
1932 - Herbert J.Taylor Chicagost lõi “Nelja küsimuse testi” nime all tuntud lühikese eetilise reeglistiku.
1934 - Klubisid oli 3692, liikmeid 209 887. Uued liikmesmaad olid Poola, Läti (1932) ja Leedu (1936).
1940 - Klubisid oli 4967, liikmeid 209 887. Likvideeriti Hispaania klubid. Konvent annetas 50 000 USD Punasele Ristile Teise Maailmasõja ohvrite abistamiseks.
1945 - Klubisid oli 5213, liikmeid 227 913. Rotary tegevus oli sõjas osalevates riikides alla käinud, kuid sai uut hoogu juurde sõjas kannatanute abistamisega. 48 rotariaani aitas Chicagos koostada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamisdokumenti.
1947 - Paul Harris suri 27.01.1947. Tema mälestuse jäädvustamiseks aktiveeriti Rotary fondi tegevust ja pandi alus laiaulatuslikele stipendiumiprogrammidele. 1948-49 määrati 18 kõrgkoolistipendiumi 11 riiki.
1950 - Klubide arv kasvas 6834-ni ja liikmete arv 329 342, kuigi uusi rotary-maid ei tekkinud.
1954-55 - Tähistati Rotary 50. aastapäeva. Aastapäevakonvent toimus Chicagos. Valmis RI peakorter Evanstonis. Klubisid oli 8313, liikmeid 392 342.
1960 - Klubisid oli 10 266, liikmeid 480 569.
1961 - Asutati esimene interact-klubi Melbourne’is.
1965 - Rotary Fond käivitas kahekordistuvate abirahade (MG) ja õpperühmade vahetuse (GSE) programmid.
1968 - Asutati esimene rotaract-klubi Põhja-Carolinas.
1970 - Klubisid oli 13 853, liikmeid 669 259.
1980 - Klubisid oli 18 725, liikmeid 869 250.
1985 - Rotary käivitas PolioPlus programmi kõikide riikide laste vaktsineerimiseks lastehalvatuse vastu.
1989 - Seadusandlik Kogu otsustas, et Rotarysse saab vastu võtta naisi.
1990 - Pärast 50-aastast vaheaega taasasutati rotary-klubid Budapesti ja Varssavisse. Klubisid oli 25 198, liikmeid 1 108 991.
1994 - Maakera läänepool kuulutati lastehalvatusest vabaks (välja arvatud endine NSVL territoorium).
1999 - Asutati Rotary Rahvusvaheliste Õpingute Keskused (Rotary Centers for International Studies).
2000 - Klubisid oli 29 268, liikmeid 1 176 169.
2001 - Tegutses seitse Rotary Rahvusvaheliste Õpingute Keskust.
2001 - Teatati ainult 537 uuest lastehalvatuse juhust kogu maailmas
2002 - Klubisid oli 31 255, liikmeid 1 243 431. Rotary tegutses 164 riigis
2002 - 16 PolioPlus programmi tegevusaasta jooksul oli lastehalvatusjuhtude arv vähenenud 99%